Klienditeenindus

Telefon: +372 6 393 173
Mobiil: +372 5 037 858
Faks: +372 6 393 573
E-post: info@maarduterminal.ee

 

Terminali tööaeg:
Alates 1. maist 2014 oleme avatud järgnevalt:
E - R kl 8:00 - 21:00 L - P automaatväljastus (iseteenindus*) või tellimisel hiljemalt reedel kl 15:00 (autod, kes ei saa tehnilistel põhjustel kasutada iseteenindust).

 
pic5.jpg

Käitaja nimi:

AS Maardu Terminal

Käitise nimi:

Nõlva 13 terminal (Scantransi terminal)

Käitise aadress:

Nõlva 13, Tallinn, Harju maakond

Ohutusabinõude kohta saab täiendavat teavet:

Argo Suursoho, terminali juht,

Tel: +372 6 096 024, e-post: This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.

Nõlva 13 terminal on käideldavate kemikaalide mahust tulenevalt A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte. Pädevatele asutustele on esitatud kemikaaliseaduse alusel nõutud dokumendid. Ettevõttele on väljastatud Kemikaaliseaduse alusel luba nr. OKK-21-14. Ettevõtte tegevusalaks on vedelkütuste käitlemine ja ladustamine.

Infot viimase kohapeal tehtud riikliku järelevalve toimingu kuupäeva kohta on võimalik leida Päästeameti kodulehel (https://www.rescue.ee/et/kodanikule/kemikaaliohutus/ohtlikud-ettevotted.html) ja üksikasjalikku teavet viimase järelevalve toimingu, inspekteerimise kava ning täiendava teabe kohta on võimalik saada pädevatelt asutustelt: Päästeamet (This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it., üldtelefon: 6 282 000) ja Tehnilise Järelevalve Amet (This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it., üldtelefon: 6 672 000). Samuti on võimalik küsida täiendavat teavet Terminali juhilt.

Suurõnnetust põhjustada võivad ained:

Kemikaali nimetus

Ohuklassi-fikatsioon

Omaduste kirjeldus

Ohupiktogrammid

Raske kütteõli

Carc. 1B; Acute Tox. 4; Toxic to rep. 2; STOT RE 2; Aquatic Acute 1; Aquatic Chronic 1

Tumepruun, kuni mustjas vedelik

 

Bensiin

Flam. Liq. 1, Asp. Tox. 1, Skin Irrit. 2, STOT SE 3, Muta 1B, Carc 1B, Repr. 2, Aquatic Cronic  2

Iseloomuliku lõhnaga läbipaistev kergesti aurustuv vedelik.

 

Diislikütus

Flam. Liq. 3, Asp. Tox. 1, Skin Irrit. 2, Acute Tox. 4, Carc. 2, STOT RE 2, Aquatic Cronic 2

Diislikütusele iseloomuliku lõhnaga läbipaistev kollakas vedelik

 

 

 

Suurõnnetuste ohu laad, stsenaariumid ja võimalik mõju:

Ohu laad

Stsenaarium

Võimalik mõju

Põleng mahuti-pargis

Välise süüteallika toimel või tuleohutusnõuete eiramisel tekkinud tulekahju mahutipargis võib tekkida suuremahuline põleng

Mõju ulatus jääb peamiselt terminali piiridesse, kuid võib mõjutada terminali lähiümbruses paiknevaid inimesi (kuumakahjustused)

Bensiini-tsisterni BLEVE

Bensiinitsisterni täiemahulise põlengu korral võib tekkida bensiini mahuti plahvatuslik põlemine

Ohustatud on 169 m raadiuses paiknevad hooned (kuuma-kahjustused või süttimine) ja kuni 386 m raadiuses paiknevad kaitsmata isikud (kuumakahjustused). Kahjustusi võivad saada peamiselt terminali ehitised, kuid osaliselt ka naaberettevõtete vara (hooned ja vallasvara). Keskkonna mõjud kaovad tulekahju kustutamise järgselt.

 

Joonis. BLEVE ohualad ehitistele: 169 m ja inimelule 386 m.

Rakendatavad meetmed tagajärgede piiramiseks, sh kaitsevahendite ja ressursside loetelu:

Käitises teostatakse tehniliste sõlmede ja seadmete regulaarseid hoolduseid. Käitises on koostatud ohutusalased juhendmaterjalid (sh Hädaolukorra lahendamise plaan), mille alusel on käitise ja seda teenindav personal ning territooriumi kasutajad ohutus- ja reageerimisalaselt koolitatud.

Reostuse likvideerimiseks: absorbent, saepuru; Tulekahju kustutamiseks: tulekustutid, tuletõrjepostid, tulekustutusauto, sprinklersüsteem mahutitel, vahtkustutussüsteemid põlevkemikaalide vallitusaladel (sh vahuaine); Turvalisuse tagamiseks: aiaga piiratud ala, isikukaitsevahendid, 24 h sadamaterritooriumi mehitatud ja tehniline (video)valve.

 

Avalikkuse teavitamine ohust:

Teave õnnetusest edastatakse ohusireenidega; telefoni teel Päästeametile, Tehnilise Järelevalve Ametile, kohalikule omavalitsusele ja naaberettevõtetele; esimesel võimalusel edastatakse teave ettevõtte kodulehele: maarduterminal.ee. Vajadusel täiendav teave meediakanalitest: Vikerraadio (104,1) või Raadio 4 (94,5) või telekanal ETV

 

OHUSIREENID:

Üldhäire signaal Minuti pikkune tõusev ja langev heli, korratakse vähemalt kolm korda 30-sekundilise pausi järel. Üldhäire signaali kasutatakse tähelepanu saamiseks ohtude puhul, st, et ohu kohta on oodata täiendavat teavet!
Üldhäire lõpp Ühtlane minutipikkune heli, mida edastatakse üks kord. Häire lõpu signaal tähendab, et oht on möödas.
Testsireen Ühtlane pidev heli üldpikkusega kuni 7 sekundit. Testimise signaal tähendab sireeni korralist testimist ning elanikele kohustuslikke tegevusi kaasa ei too.

 

Käitumisjuhised õnnetuse (sh üldhäire signaali) korral:

  • Väljas viibides liigu risti tuule suunaga ohualast kaugemale!
  • Mine suletud ruumi, et kaitsta end gaaside või plahvatuse eest!
  • Sulge korralikult kõik uksed ja aknad ning ventilatsioon ja tuulutusavad!
  • Autos olles sulge uksed ja aknad ning lülita välja ventilatsioon!
  • Teavita ning abista naabreid ja lähedalasuvaid kaaskodanikke!
  • Lülita sisse Vikerraadio (104,1) või Raadio 4 (94,5) või telekanal ETV ja kuula seal antavaid käitumisjuhiseid! Informatsiooni saad ka www.rescue.ee ja päästeala infotelefonilt 1524.
  • Harjumatute lõhnade esinemisel hoia suu ja nina ees niiskeid rätikuid ja mine ülemistele korrustele, kuna õhust raskemad mürgised gaasid kogunevad allapoole!
  • Ära kasuta lahtist tuld!
  • Õnnetuse korral järgi alati Päästeameti juhiseid ohuolukordades tegutsemiseks!

AS Maardu Terminal teeb koostööd Päästeametiga tagamaks suurõnnetuse korral vajaliku tegutsemise ja vähendamaks õnnetuse tagajärgi.

Põhja päästekeskuse poolt on koostatud elanikkonnakaitse plaan, mis on koostatud õnnetusest tulenevate kõigi käitisest väljaspool ilmnevate tagajärgedega toimetulemiseks.

Juhiseid, kuidas ohustatud inimesi hoiatatakse ja teavitatakse suurõnnetusest ning millised on käitumisjuhised, on võimalik leida käitaja kodulehelt: www.maarduterminal.ee

Koostamise kuupäev 30.09.2018

Telefon: +372 6 393 173
Mobiil: +372 5 037 858
Faks: +372 6 393 573
E-post: This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.

Käitlejaks on Maardu Terminal AS aadressiga Lao 29, Maardu.


Kaardil olevate tsoonide kaugused on järgnevad:

  • Peenike punane (eriti ohtlik ala) – 250 m;
  • Oranž – 400 m;
  • Kollane – 600 m.

Maardu Terminal AS on suurõnnetuse ohuga ettevõte ja me kinnitame, et oleme esitanud kõik „Kemikaaliseaduse“ alusel nõutavad dokumendid ning omame tegevusluba antud alal. Eelnevast tulenevalt on meil täidetud pädeva asutuse teavituskohustus.

Ettevõtte territooriumi iseloomustus

Terminal asub endises tööstuspiirkonnas. Terminal piirneb ida poolt endise kaevanduse vee ärajuhtimise tranšeega, mida käesoleval ajal kasutatakse terminali tulekustutusvee hoidlana, vesi on selles kanalis läbijooksev ja suundub lõpuks Kroodi ojasse. Läänest piirneb AS Maardu Raudtee haruteedega. Lõuna pool endine autotee ja lammutatud hoone vundamendi koht. Põhjas ja  idas piirneb tühermaaga.  Elamupiirkonda läheduses ei ole. Esimeste Kallavere elumajadeni jääb rohkem kui 600 m. Lähedal asuvad AS-i Maardu Elekter peatrafo-alajaam, mille kaugus terminalist on ca 250 m. Ida poolel piirneb terminal peale veekanalit Maardu kalmistuga mis jääb ca 150 m kaugusele. Maa-ala terminali ümber on ebatasane. Juurdepääs terminali võimalik mööda asfalteeritud sissesõiduteed või lõuna poolsest küljest mööda endist kruusakattega teed.

Terminal asub pindalal 10,2 ha, sellest on 31 335 m2 on tootmismaa ning 6 827 m2 on transpordimaa.

Terminali territooriumil, erinevates mahutiparkides ladustatakse bensiini, diislikütust ja kerge kütteõli. Reservuaaride kogu maht 18 340 m3.

Lisaks maapealsetele reservuaaridele, terminali territooriumil paiknev järgmised ehitised ja rajatised:

  1. Kontorihoone;
  2. Kahekorruseline pumbajaam;
  3. Paakautode laadimise estakaad;
  4. Raudtee laadimise estakaad;
  5. Trafo alajaam (asub kontorihoones).

Reservuaaride park on maapealne ja koosneb 25 kütusemahutitest.

  • Mahutid 1-6. Mahutavus 6 x 100m3 kokku 600m3
  • Mahutid 7-12. Mahutavus 6 x 200m3 kokku 1200m3
  • Mahutid 13-14. Mahutavus 2 x 400m3 kokku 800m3
  • Mahutid 17-19. Mahutavus 3 x 1000m3 kokku 3000m3
  • Mahutid 20-21. Mahutavus 2 x 2000m3 kokku 4000m3
  • Mahutid 22-23. Mahutavus 2 x 370m3 kokku 740m3
  • Mahutid 24-27. Mahutavus 4 x 2000m3 kokku 8000m3

Tegevuse iseloomustus

AS Maardu terminal tegeleb naftasaaduste (bensiin, diislikütus, vastuvõtmisega, hoiustamisega ning selle väljastamisega). Loetletud naftaproduktid saabuvad terminali territooriumile põhiliselt raudtee kaudu, laaditakse maha raudtee laadimise estakaadil ning produkti pumba abil pumbatakse reservuaaridesse. Produktide väljastamine territooriumilt toimub põhiliselt autotsisternidesse, paakautolaadimise estakaadil.

Töörežiim: kuni seitse päeva nädalas.

Ettevõtte võimekus päästetööde teostamiseks:

Ettevõtte omab järgmist võimekust päästetööde teostamiseks:

  • tulekustutusvee saadakse terminalile juurdesõidu tee kõrval olevast joast pumbajaama abil. Sissesõiduväravate juures paikneb maapealne tuletõrjehüdrant T-tüüpi (kust saab toidet: pumbajaamast, linnatrassist);
  • territooriumile on paigaldatud kustutusvee ja vahuaine veeemulsiooni kuivtorustik, mis toidab paiksed vahtkustutus- ja jahutussüsteeme raudteelaadimisestakaadil ning reservuaari parkides (numeratsioon määrata lisatud skeemi Lisa nr.1 järgi). jahutamiseks/kustutamiseks. Torustiku täitmine on võimalik tuletõrjepumbajaamast (milleks lisaks vajatakse pumbajaama ning tarbija (torustiku) omavaheline ühendamine tuletõrje survevoolikute abil dn77 või kontorihoone juures paiknevate sisendite GOST 80 kaudu tuletõrje autode poolt;
  • esmaste tulekustutusvahendina objektil on kasutusel ABC-tüüpi veetavad (ratastel) pulberkustutid laengu massiga 50kg ning kandvad ABC-tüüpi pulberkustutid laengu massiga 6 kg;
  • objektil on olemas vahuaine AFFF 3% varu 800 liitrit 50 liitrilistes kanistrites, kantav vahusegisti ning survevoolikute varu (dn62 pikkusega 20 meetrit SMS-tüüpi voolikuliitmikega);
  • võimalikku reostuse likvideerimiseks ettevõttes on olemas absorbent, koguses kuni 10x20 kg.
  • Ettevõttes on olemas vahendid esmaabi osutamiseks.

Võimalikud hädaolukorrad

Hädaolukord – sündmus, mille lahendamiseks ei piisa ettevõtte oma ressurssidest ja vajatakse abi väljastpoolt (päästeteenistus jt).

Hädaolukorra lahendamise plaani rakendamine

Hädaolukorra lahendamise plaan rakendatakse viivitamatult, kui:
(1) õnnetus on juhtunud või
(2) toimub kontrolli alt väljunud sündmus, mis oma iseloomu tõttu võib muutuda suurõnnetuseks.
Vastavalt tehtud riskianalüüsi tulemustele, ettevõte territooriumil võimalikest hädaolukordadest kõige tõenäolisemad on:
  1. Bensiinimahuti süttimine;
  2. Purunenud   mahutist  väljavoolanud   suure bensiinilombi süttimine;
  3. Rebenenud diiselkütusemahutist suure koguse diislikütuse väljavoolamine;
  4. Keeva vedeliku paisuva aurpilve plahvatus (BLEVE) bensiinitsisterni sattumisel tulle terminali territooriumil;
  5. Tsisternauto bensiinitsisterni ülelaadimine.

Hädaolukordade tagajärjed

Hädaolukorra tagajärjed (hukkunute, raskelt ja kergelt vigastatute arv,   purustuste ulatus, saaste levimise võimalikkus ja ohuala suurus) sõltuvad hädaolukorra konkreetsest väljundist (plahvatus, tulekahju, reostus jne), mis on omakorda tihedalt seotud õnnetusega haaratud produkti füüsik-keemiliste omadustega.
Oht tervisele:
Kasutatavatest produktidest kõige ohtlikum inimestele on bensiin. Bensiini lekke korral tekkib mürgine aurupilv, mille ohualaks on 50 m, (Emergency Responce Guidbook 2004).  Aurudega mürgistamise tagajärgedeks võivad olla (sõltuvalt raskusastmes): peapööritus, iiveldus, lämbumine. Sattudes kaitsmata nahale, bensiin imendub organismi ning kesknärvisüsteemi, kahjustab nahal rasvarakud.
Diislikütus omab sarnased bensiiniga mõjud inimese tervisele.
Oht keskkonnale:
Mõlemad produktid on ohtlikud keskkonnale, veeorganismidele.
Vees lahustuvus:
bensiin:  <0,150 g/1;
diislikütus: <50mg/I.
Tule- ja plahvatusoht:
Nii bensiin kui ka diislikütus kujutavad ennast tule- ja plahvatusohu. Produktide aurud on võimelised moodustuma õhuga tule- ja plahvatusohtlikud segud.
Tabel 1

BENSIINI TULEOHTLIKKUSE NÄITAJAD

Leekpunkt

<-20°C

Isesüttimistemperatuur

ca 220°C

Plahvatusohtlik konts. õhus

alumine

0,6 %

ülemine

8,0 %

Süttimisohtlikud temp.

-27...3°C

Leegi temperatuur põlemisel

1200°C

Tabel 2

DIISLIKÜTUSE TULEOHTLIKKUSE NÄITAJAD

Leekpunkt

min 56°C

Isesüttimistemperatuur

>220°C

Plahvatusohtlik konts. õhus

alumine

0,6 %

ülemine

6,5 %

Suurem kannatanute arv on võimalik plahvatuse, eriti BLEVE (keeva vedeliku aurude plahvatuslik süttimine) puhul.
Õnnetuse korral tuleb kutsuda välja päästeteenistus telefonil 112.

Purunenud   mahutist  väljavoolanud   suure bensiinilombi süttimine

Antud õnnetuse tagajärjed sõltuvad eeskätt mahavoolanud produktist (bensiin või diislikütus), selle kogusest ning õnnetuse toimumise kohast. Olulist rolli mängib ka õnnetuse õigeaegne avastamine, ressursside mobiliseerimine ning koordineeritud tegevus õnnetuse lokaliseerimiseks ning likvideerimiseks.

Kõikvõimalikest variantidest kõige halvem variant on bensiini mahavalgumine kaitsmata alale (alale väljastpoolt kaitsevallitust), mille tagajärjel produktiga reostatakse väga suur pindala.

  • Süttimise korral tekkiv soojuskiirgus:
  • raskendab evakuatsiooni läbiviimist;
  • raskendab päästetööd;
  • loob eeldused ”dominoefektile” soojendades mahutite (tsisternide) konstruktsioone. Võimalikeks väljunditeks on produkti süttimine nendes ja/või plahvatus, aurude plahvatus (BLEVE).

Lombitule ohualade maksimaalsed raadiused: Ohuala maksimaalne raadius – 1600 m.

„Puhta” produkti sattumine põhjavette  on vähetõenäoline, arvestades, et mahavoolanud produkt on väga tuleohtlik ning omab suurt põlemisekiirust - 4,54mm/min. Kuid on olemas tõenäosus, et keskkonda sattub produkti ja kustutusvee emulsioon, mis tekkib vahurünnaku teostamise tagajärjel. Siinkohal kõrgendatud ohu allikaks on terminali kustutusvee allikaks olev joa, mis võiv põhjustada reostuse ulatusliku levimist.

Rebenenud diiselkütusemahutist suure koguse diislikütuse väljavoolamine

Ohustatud ala sõltub konkreetse produkti omadustest ja ilmastikutingimustest (temperatuur, tuule kiirus ja suund, rõhk jne). Oht keskkonnale on minimaalne, kuna kaitsevallitused on arvestatud kaitsevallituse alal kõige suurema mahuti 110% mahuga.

Põhiline oht on seotud hoiustatavate produktide omadustega eraldama tule- ja plahvatusohtlikud aurud, mis võivad kanduda süüteallikani ja leek võib lüüa aurude kaudu tagasi. Lisaks sellele, bituumeni korral tuleb arvestada tema kõrge hoiustamistemperatuuriga u 150 0C.

Ohuala parameetrid: maksimaalne ohuala on 1100 m2 (diiselkütus mahavalgumisel reservuaarist, lombi ulatus piirdub kaitsevallituse pindalaga).

Produkti mahavalgumisel tekkiv gaasiline aurupilv on kahjulik inimeste elu- ja tervisele. Ohuala raadius on 50 meetrit igas suunas, tuule suunas ohuala tuleb suurendada kuni 150 meetrini.

Keeva vedeliku paisuva aurupilve plahvatus (BLEVE) bensiinitsisterni sattumisel tulle terminali territooriumil

Antud sündmuse toimumise eelduseks on mahuti  sattumine tulle pikaks ajaks ilma, et teostatakse mahuti  konstruktsiooni jahutamist.

Õnnetuse toimumise stsenaarium on järgmine:

Rõhu kasv: mahuti sees hoiustatava produkti temperatuur pidevalt tõuseb seega tõuseb ka rõhk. Teatud ajahetkel rakendub tööle avariiklapp, mis laseb vaid osa ülerõhust.

Mahuti purunemine: Tules on ainult osa mahutist, seega deformatsioon ei ole võrdne. Kahe faktori koosmõjul (väljast: tuli, seest: projekteeritust kõrgem rõhk) mahuti konstruktsioon puruneb (reeglina just tule mõju piirkonnas).

Süttimine: Mahutist väljub keeva produkti aurude joa, mis segunedes õhuhapnikuga ning leegiga otsese kontakti tagajärjel süttib põlema. Siinkohal eripäraks on just survestatud joa väljumine, mis tingib kogu hoiustatava produkti mahu süttimist ning ärapõlemist väga piiratud aja jooksul.

Tagajärg: Süttimise tagajärjel tekkib ulatuslik tuulekera mitme saja meetri läbimõõduga (olenevalt hoiustatava produkti kogusest). Tekkib soojuskiirgus ning lööklaine. Mahuti reeglina tekitab kilde. Süttimise tagajärjel tekkib ulatuslik tuulekera mitme saja meetri läbimõõduga (olenevalt hoiustatava produkti kogusest). Tekkib soojuskiirgus ning lööklaine. Mahuti reeglina tekitab kilde.
Eelpool toodust tuleneb vajadus õigeaegselt alustada tulle sattunud mahuti jahutamist. Kõige intensiivsem jahutamine tuleb teostada tule mõju piirkonnas, lisaks sellele jahutamisele kuulub ka teised, mahuti piirkonnad.
Lähtudes naftaterminalis hoiustatava produkti liigist ja kogusest, antud (BLEVE) stsenaariumi puhul tuleb arvestada ahelreaktsiooniga, mis tingib ka teiste mahutite süttimist.
Ohuala parameetrid: Ohuala raadius - 1600 m,  keskmiselt ohtliku ala raadius - 600 m, väga ohtliku ala raadius – 150m ja eriti ohtliku ala raadius - 70 m.
Mahuti plahvatamisel tekkinud kildud võivad vigastada inimest ka 600 meetri kauguselt.

Tsisternauto bensiinitsisterni ülelaadimine

Antud õnnetuse eelduseks on automaatika rikke, inimlik eksimus. Lisaks sellele produkt võib väljuda:
  • laadimisvooliku ühendusarmatuuri ebakorrektne ühendamine;
  • laadimisvooliku/ühendusarmatuuri hermeetilisuse rikke. Õnnetuse ulatus sõltub teenindava personali reageerimisest. Õigeaegse reageerimise puudumine toob võib tuua kaasa:
  • reostuse: Reostuse oht on minimaalne, kuna autolaadimisestakaadi alus ning estakaadi lähiümbrus on tiheda aluskattega, mis takistab produkti sattumist põhjavette mahavalgumise korral.
  • tulekahju: Ohuala raadius: 480 meetrit, keskmiselt ohtliku ala raadius: 140 meetrit; Väga ohtliku ala raadius: 80 meetrit;
  • produkti aurude plahvatust (laadimisplatsi varikatuse all, kanalisatsioonis jne);
  • mürgistamine: Aurudega mürgistamise tagajärgedeks võivad olla (sõltuvalt raskusastmes): peapööritus, iiveldus, lämbumine. Sattudes kaitsmata nahale, bensiin imendub organismi ning kesknärvisüsteemi, kahjustab nahal rasvarakud.  Diislikütus omab sarnased bensiiniga mõjud inimese tervisele. Lekke korral ohuala parameetriks on 50 meetrit igas suunas, tuule korral ohutsooni ulatust tuleb kolmekordistada.
Arvestades, et:
  • Terminal on varustatud vastavalt nõuetele avariivannidega nii mahutite juures kui vagunite laadimise estakaadil;
  • Terminal on varustatud tulekahju signalisatsiooniga;
  • Uue mahutipargil ja vagunite estakaadil on olemas vahtkustutus- ja jahutussüsteemid;
  • Terminali töötajad on koolitatud tegutsema eelnimetatud ohtude likvideerimiseks ja riskide maandamiseks;
  • terminali läheduses pole elumaju, inimeste olemasolu on võimalik ainult naaberettevõtete territooriumitel;
  • tuuleroos soodustab aurupilvede ja põlemisel tekkivate põlemisgaaside juhtimist Peterburi mnt suunas,

võib järeldada, et ettevõtte territooriumil toiminud õnnetus ei mõjuta läheduses paikneva elanikkonna otseselt.

Sellele vaatamata tuleb arvestada ka mustema stsenaariumiga ehk plahvatusega (BLEVE), mille tagajärjel tekkiv lööklaine, soojuskiirgus ning kildud võivad kahjustada lähimalt paikneva elanikkonda (kaugusel umbes 600m).

Seega tähtis on elanikkonda õigeaegne teavitamine.

 

Piirkonna elanikke ohustav olukord

Elanike teavitamise viis

Elanike käitumisjuhendid

Abinõud ohu vähendamiseks

Plahvatuse (BLEVE) oht

Teavitussüsteem (häiresireen)

Mitte läheneda objektile

Hoiduda eemale klaasides, mitte vaadata terminali suunas. Ohutus kaugus 1600 m

Kuula ohusireene:

Üldhäire signaal
Minuti pikkune tõusev ja langev heli, mida korratakse vähemalt kolm korda 30-sekundilise pausi järel.
Üldhäire signaali kasutatakse tähelepanu saamiseks kõikide ohtude puhul ning see tähendab, et ohu kohta on oodata täiendavat teavet ja käitumisjuhiseid!
Üldhäire lõpp
Ühtlane minutipikkune heli pikkusega, mida edastatakse üks kord.
Häire lõpu signaal tähendab, et oht on möödas.
Testsireen
Ühtlane pidev heli üldpikkusega kuni 7 sekundit.
Testimise signaal tähendab sireeni korralist testimist ning elanikele kohustuslikke tegevusi kaasa ei too.

Kuidas käituda kui kuuled sireeni:

1. Väljas viibides liigu risti tuule suunaga ohualast kaugemale!
2. Mine suletud ruumi, et kaitsta end gaaside või plahvatuse eest!
3. Sulge korralikult kõik uksed ja aknad ning ventilatsioon ja tuulutusavad!
4. Autos olles sulge uksed ja aknad ning lülita välja ventilatsioon!
5. Teavita ning abista naabreid ja lähedalasuvaid kaaskodanikke!
6. Lülita sisse Vikerraadio (104,1) või Raadio 4 (94,5) või telekanal ETV ja kuula seal antavaid käitumisjuhiseid!
Informatsiooni saad ka www.rescue.ee ja päästeala infotelefonilt 1524.
7. Harjumatute lõhnade esinemisel hoia suu ja nina ees niiskeid rätikuid ja mine ülemistele korrustele, kuna õhust raskemad mürgised gaasid kogunevad allapoole.
8. Ära kasuta lahtist tuld!
9. Kasuta telefoni ainult tõsisel vajadusel, et mitte koormata telefoniliine!
Ettevõtte töötajaskond on koolitatud käituma ohu korral vastavalt hädaolukorra lahendamise plaanile (HOLP) ja teeb ohu korral aktiivset koostööd Päästeametiga. Lisaks on Maardu Terminal AS koostanud Kriisiplaani, mis aitab hädaolukorra puhul viia läbi kriisi juhtimist.
Lisainfot saab ettevõttest Maardu Terminal AS. Kontaktiks on Maardu Terminal AS terminali juht Argo Suursoho, tel: 6 096 024, e-mail: This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it..
Terminali koduleht: www.maarduterminal.ee.

 

Käitaja nimi:

AS Maardu Terminal

Käitise nimi:

Maardu terminal

Käitise aadress:

Lao 29, Maardu, Harju maakond

Ohutusabinõude kohta saab täiendavat teavet:  

Argo Suursoho, terminali juht,

Tel: +372 6 096 024, e-post: This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.

 

Maardu terminal on käideldavate kemikaalide mahust tulenevalt B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte. Pädevatele asutustele on esitatud kemikaaliseaduse alusel nõutud dokumendid. Ettevõttele on väljastatud Kemikaaliseaduse alusel luba nr. OKK-21-14. Ettevõtte tegevusalaks on vedelkütuste käitlemine ja ladustamine.

Infot viimase kohapeal tehtud riikliku järelevalve toimingu kuupäeva kohta on võimalik leida Päästeameti kodulehel (https://www.rescue.ee/et/kodanikule/kemikaaliohutus/ohtlikud-ettevotted.html) ning üksikasjalikku teavet viimase järelevalve toimingu, inspekteerimise kava ning täiendava teabe kohta on võimalik saada pädevatelt asutustelt: Päästeamet (This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it., üldtelefon: 6 282 000) ja Tehnilise Järelevalve Amet (This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it., üldtelefon: 6 672 000). Samuti on võimalik küsida täiendavat teavet Terminali juhilt.

 

Suurõnnetust põhjustada võivad ained:

Kemikaali nimetus

Ohuklassi-fikatsioon

Omaduste kirjeldus

Ohupiktogrammid

Bensiin

Flam. Liq. 1, Asp. Tox. 1, Skin Irrit. 2, STOT SE 3, Muta 1B, Carc 1B, Repr. 2, Aquatic Cronic  2

Iseloomuliku lõhnaga läbipaistev kergesti aurustuv vedelik.

Diislikütus

Flam. Liq. 3, Asp. Tox. 1, Skin Irrit. 2, Acute Tox. 4, Carc. 2, STOT RE 2, Aquatic Cronic 2

Diislikütusele iseloomuliku lõhnaga läbipaistev kollakas vedelik

 

 

Suurõnnetuste ohu laad, stsenaariumid ja võimalik mõju:

Ohu laad

Stsenaarium

Võimalik mõju

Põleng mahuti-pargis

Välise süüteallika toimel või tuleohutusnõuete eiramisel tekkinud tulekahju mahutipargis võib tekkida suuremahuline põleng

Mõju ulatus jääb peamiselt terminali piiridesse, kuid võib mõjutada terminali lähiümbruses paiknevaid inimesi (kuumakahjustused)

Bensiini-tsisterni (auto või vagun) BLEVE

Bensiinitsisterni täiemahulise põlengu korral võib tekkida bensiini mahuti plahvatuslik põlemine

Ohustatud on 217 m raadiuses paiknevad hooned (kuuma-kahjustused või süttimine) ja kuni 498 m raadiuses paiknevad kaitsmata isikud (kuumakahjustused). Kahjustusi võivad saada peamiselt terminali ehitised, kuid osaliselt ka naaberettevõtete vara (hooned ja vallasvara). Keskkonna mõjud kaovad tulekahju kustutamise järgselt.

 

Joonis. BLEVE ohualad ehitistele, R: 217 m ja inimelule, Ro: 498 m.

Rakendatavad meetmed tagajärgede piiramiseks, sh kaitsevahendite ja ressursside loetelu:

Käitises teostatakse tehniliste sõlmede ja seadmete regulaarseid hoolduseid. Käitises on koostatud ohutusalased juhendmaterjalid (sh Hädaolukorra lahendamise plaan), mille alusel on käitise ja seda teenindav personal ning territooriumi kasutajad ohutus- ja reageerimisalaselt koolitatud.

Reostuse likvideerimiseks: absorbent, õlipüüdurid; Tulekahju kustutamiseks: tulekustutid, sprinklersüsteem ja vahtkustutussüsteem raudtee laadimisestakaadil, vahtkustutussüsteemid suurematel mahutitel (sh vahuaine), jahutustorustik suurematel naftasaaduste mahutitel, tuletõrjevee maapealne ringtorustik; Turvalisuse tagamiseks: aiaga piiratud ala, isikukaitsevahendid ja tehniline (video)valve, ohusireenid (teavitus).

 

Avalikkuse teavitamine ohust:

Teave õnnetusest edastatakse ohusireenidega; telefoni teel Päästeametile, Tehnilise Järelevalve Ametile, kohalikule omavalitsusele ja naaberettevõtetele; esimesel võimalusel edastatakse teave ettevõtte kodulehele: maarduterminal.ee. Vajadusel täiendav teave meediakanalitest: Vikerraadio (104,1) või Raadio 4 (94,5) või telekanal ETV

 

OHUSIREENID:

  Üldhäire signaal Minuti pikkune tõusev ja langev heli, korratakse vähemalt kolm korda 30-sekundilise pausi järel. Üldhäire signaali kasutatakse tähelepanu saamiseks ohtude puhul, st, et ohu kohta on oodata täiendavat teavet!
  Üldhäire lõpp Ühtlane minutipikkune heli, mida edastatakse üks kord. Häire lõpu signaal tähendab, et oht on möödas.
  Testsireen Ühtlane pidev heli üldpikkusega kuni 7 sekundit. Testimise signaal tähendab sireeni korralist testimist ning elanikele kohustuslikke tegevusi kaasa ei too.

 

Käitumisjuhised õnnetuse (sh üldhäire signaali) korral:

  • Väljas viibides liigu risti tuule suunaga ohualast kaugemale!
  • Mine suletud ruumi, et kaitsta end gaaside või plahvatuse eest!
  • Sulge korralikult kõik uksed ja aknad ning ventilatsioon ja tuulutusavad!
  • Autos olles sulge uksed ja aknad ning lülita välja ventilatsioon!
  • Teavita ning abista naabreid ja lähedalasuvaid kaaskodanikke!
  • Lülita sisse Vikerraadio (104,1) või Raadio 4 (94,5) või telekanal ETV ja kuula seal antavaid käitumisjuhiseid! Informatsiooni saad ka www.rescue.ee ja päästeala infotelefonilt 1524.
  • Harjumatute lõhnade esinemisel hoia suu ja nina ees niiskeid rätikuid ja mine ülemistele korrustele, kuna õhust raskemad mürgised gaasid kogunevad allapoole!
  • Ära kasuta lahtist tuld!
  • Õnnetuse korral järgi alati Päästeameti juhiseid ohuolukordades tegutsemiseks!

AS Maardu Terminal teeb koostööd Päästeametiga tagamaks suurõnnetuse korral vajaliku tegutsemise ja vähendamaks õnnetuse tagajärgi.

Põhja päästekeskuse poolt on koostatud elanikkonnakaitse plaan, mis on koostatud õnnetusest tulenevate kõigi käitisest väljaspool ilmnevate tagajärgedega toimetulemiseks.

Juhiseid, kuidas ohustatud inimesi hoiatatakse ja teavitatakse suurõnnetusest ning millised on käitumisjuhised, on võimalik leida käitaja kodulehelt: maarduterminal.ee

 Koostamise kuupäev 30.09.2018

Arvestades, et:

  • Terminal on varustatud vastavalt nõuetele avariivannidega nii mahutite juures kui vagunite laadimise estakaadil;
  • Terminal on varustatud tulekahju signalisatsiooniga;
  • Uue mahutipargil ja vagunite estakaadil on olemas vahtkustustus- ja jahutussüsteemid;
  • Terminali töötajad on koolitatud tegutsema kõigi võimalike ohtude likvideerimiseks ja riskide maandamiseks;
  • Terminali läheduses ei ole elumaju. Inimeste olemasolu on võimalik ainult naaberettevõtete territooriumitel;
  • Tuuleroos soodustab aurupilvede ja põlemisel tekkivate põlemisgaaside juhtimist Peterburi mnt suunas,

võib järeldada, et ettevõtte territooriumil toiminud õnnetus ei mõjuta läheduses paiknevat elanikkonda otseselt.

Sellele vaatamata tuleb arvestada ka mustema stsenaariumiga ehk plahvatusega (BLEVE), mille tagajärjel tekkiv lööklaine, soojuskiirgus ja killud võivad kahjustada lähemal paiknevat elanikkonda (kaugusel umbes/kuni 600 meetrit).

Seega tähtis on elanikkonna õigeaegne teavitamine, mida tehakse läbi teavitussüsteemi (häirealarm). Ohusituatsiooni tekkimisel ei tohi elanikkond läheneda ohuallikale ja soovitavalt hoiduda klaaside lähedusest ning mitte vaadata terminalis suunas.

Ohutuks kauguseks ohusituatsioonis on 1 600 meetrit.


JUHTKOND:

Telefon: 6 096 024
Lao 29 74114 Maardu


PANGAREKVISIIDID:

Swedbank 767 arveldusarve nr 22 101 588 55 23
SEB 401 arveldusarve nr 10 220 015 910 010


AKTSIISILAO LOAD:

Aktsiisilao nr EE1K000900001
Aktsiisilao tegevuskoha nr EE1K000900101